Est Land

Posts Tagged ‘haridusreform’

Lukas: venekeelne gümnaasiumiharidus pole konkurentsivõimeline

In Eesti riigikeel on eesti keel., Haridusreform on 27. okt. 2010 at 23:13

27.10.2010 18:33

Haridusminister Tõnis Lukas tõrjus vähemusrahvuste kongressi kriitikat haridusreformi assimileerimisest ning kinnitas, et gümnaasiumide eestikeelseks viimise eesmärk on tagada kõigile konkurentsivõimeline haridus.

«Üheski riigis Euroopas ei ole nii väikese õpilaste arvuga täiesti iseseisvat mitteriigikeelset haridussüsteemi gümnaasiumiosa kui on meil,» sõnas Lukas Postimees.ee’le. Järgmisest õppeaastast jääb venekeelsetesse gümnaasiumidesse alla 4500 õpilase, kes jaotuvad 62 gümnaasiumi peale.

«Nii väike õpilaste arv on vähe selleks, et gümnaasiumiharu oleks vaba kvaliteediriskist. Meie vastutame eelkõige noorte inimeste tuleviku eest, kes peavad saama samasuguse konkurentsivõime kui eesti noored,» sõnas minister.

Konkurentsivõimelist gümnaasiumiharidust on praegu võimalik pakkuda peamiselt eesti õppekeeles, sest selleks puudub nii väljaõpetatud pedagoogiline ressurss tulevikuks kui ka finantsilised võimalused. Lukase sõnul pole ükski teine ühiskond sellega samuti hakkama saanud.

Lukas tunnustas neid koole, kes õpetavad nõutust suuremas mahus aineid eesti keeles. Seal on tulemused aineõppes isegi paremad kui nendes koolides, kel eesti keeles õppele üleminekuga raskusi. Ka tänasel keelekümbluskoolide konverentsil pidasid koolijuhid ja õpetajad igati õigeks, et üleminek eesti keelele jätkuks ja ilma hinnaalanduseta. «Nad näevad, et see on möödapääsmatu meie demograafilist situatsiooni arvestades ja et see toetab ka õppeprotsessi.»

Eestimaa vähemusrahvuste II kongress märkis riigikogule saadetud memorandumis, et haridusreformi näol tundub tegu olevat assimileerimisega, mille kinnituseks on vene gümnaasiumide pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele.

Lukas sõnas seepeale, et hariduspoliitika on olnud järjepidev. «See teadmine, et ükskord läheb gümnaasiumiharidus eesti keelele üle, on olnud teada 17 aastat. Suund on olnud pikalt selge ja kõikumatu, nii et tegemist ei ole olnud viimase minuti palavikuga, vaid nüüdseks on ka piisavalt ettevalmistusi tehtud ja osa koole juba praegu 60-protsendiliselt eesti õppekeelele üle läinud.»

Seadust kohe muutma ei hakka

Memorandumis tehakse ka ettepanek teha suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse probleemide parandamiseks luua töögrupp, kuhu kuuluksid ka vähemusrahvuste esindajad.

«Aga riigikogu tegeleb ju ikka seaduste ülevaatamisega, kui kellelgi on sellele täiendavaid ettepanekuid, mida ta ei esitanud seaduse menetlemise käigus, saab neid ikka saata,» imestas Lukas.

Lukas rõhutas, et Eesti hariduses pole väga spetsiifilisi probleeme, 95 protsenti muredest on väga sarnased igal pool – need on õpetajate palgad, õppekavadega seonduvad, õpetajakoolitused, õpilaste arvu vähenemine – sarnased nii Narvas kui Võrus, Tallinnas kui Saaremaal.

«Jääb mulje, nagu vähemusrahvused nüüd avastaksid probleeme. Tegelikult on haridusprobleemid olnud laia diskussioon objektiks ja see päädis seaduse vastuvõtmisega suvel. Nii et kohe seda suures plaanis muutma hakata pole põhjust, las see enne töötab natuke. Aga arutada tuleb alati,» nõustus Lukas.

Allikas: Postimees

Advertisements

Vähemusrahvuste pseudotemaatikast

In Eesti riigikeel on eesti keel., Haridusreform on 27. okt. 2010 at 23:11

Vähemusrahvused elavad Eestis oluliselt kehvemates tingimustes kui põlisrahvas ning mitte-eestlasi vaadeldakse ikka veel kui probleemi või väljakutset ühiskonnale, tõdetakse Eestimaa vähemusrahvuste II kongressi resolutsioonis.
«Tihtipeale rahvusriigi arusaam viiakse kokku etnilise momendiga ja riigi identiteet aegtakse segamini isiksuse etnilise ja keelelise identiteediga. Eesti keele oskust vaadeldakse kui ainukest lojaalsuse väljendamise vormi Eesti riigile,» seisab tekstis.

Vähemusrahvuste esindajad peavad haridusreformi assimileerimiseks

In Eesti riigikeel on eesti keel., Haridusreform on 27. okt. 2010 at 23:08

27.10.2010 15:38

Haridusreformi näol tundub tegu olevat assimileerimisega, mille kinnituseks on vene gümnaasiumide pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele, leiab Eestimaa vähemusrahvuste II kongress oma memorandumis.

Memorandumis märgitakse, et suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on täiuslikkusest kaugel ega vasta kõikidele nõuetele. Kongress teeb ettepaneku luua töögrupp, kuhu kuuluksid ka vähemusrahvuste esindajad, et arutada selle möödalaskmisi ja vajakajäämisi ning otsida probleemküsimustele võimalikke lahendusi.

«Tõttöelda, kui vaadata haridus- ja teadusministeeriumi tegevuskavasid ja püstitatud eesmärke, siis jääb tunne, et käesoleva haridusreformi näol on tegemist assimileerimisega. Selle kinnituseks on vene õppekeelega gümnaasiumide forsseeritud ning pealesunnitud üleviimine eestikeelsele õppele, arvestamata venekeelse elanikkonna arvamusi ja õpilaskonna osalist suutmatust õppida teises keeles,» seisab memorandumis, mille vähemusrahvuste esindajate koda edastas riigikogule.

«Kongress on arvamusel, et selline tegutsemine ei saa olla muu kui pahatahtlik või siis läbimõtlematu tegu, mille eest tuleb kanda täit vastutust kogu ühiskonnal.»
Memorandumis märgitakse, et lõhe eesti- ja venekeelsete õpilaste haridustaseme näitajates aina suureneb.

«Meie jaoks on teretulnud kõik meetmed, mis on suunatud riigikeele õppimisele, kuid samas oleme seisukohal, et nad ei tohiks negatiivselt mõjutada teadmiste kvaliteeti põhiainetes,» selgitatakse lisades, et vene keel ei tohiks taanduda koolides vaid suhtluskeeleks, vaid peab säilitama emakeele rolli.

Vähemusrahvuste II kongress pöördus ka presidendi, riigikogu ja valitsuse poole palvega suhtuda vähemusrahvustesse suurema lugupidamisega ning andma täit vastutust riigi vastu võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest.

Allikas: Postimees