Est Land

Tõnis Siim: septembris 1944 oleks võinud Eesti põliselanikest tühjaks joosta

In Eesti meediast on 22. sept. 2009 at 12:53

September 1944 ei ole mitte ainult Tallinna “vabastamise” vaid ka suure ning paanilise põgenemise kuu rohkete hukkunutega merel ja maismaal. Maismaal hukkuti põhiliselt Saksamaa pinnal, kus jäädi liitlaste poolt Saksa linnadele sooritatud terroripommitamise alla.

Suur põgenemine 1944

14. septembril alustas Punaarmee pealetungioperatsiooni Riiale. Vältimaks armeegrupi “Nord” kottijäämist andis Hitler 16. septembril korralduse taanduda kiiresti Eestist ja Põhja-Lätist. Sissepiiramisest Saksa põhjaarmee sellele vaatamata siiski ei pääsenud. Kuramaale jäid kotti 26 diviisi rohkem kui 200000 sõduri ja ohvitseriga, kes võitlesid kuni sõja lõpuni. 17. septembri öösel lahkusid Saksa üksused Narva ja Emajõe rindelt Riia suunas. Taandumist jäid katma eesti väeosad, sakslaste lahkumisest neid ei informeeritud. Taanduvate vägede ees ja vahel liikusid tuhanded tsiviilpõgenikud.

Kirjelduste järgi olid nendel päevadel teed ummistunud Tallinna ja lääneranniku suunas liikuvatest põgenikevooridest nii, et kohati jäänud mulje, nagu lahkumas oleks pool Eestit. Kirjanik B. Kangro kirjutab tollasest minekust järgmiselt:

“18. septembril teatasid Saksa võimud ametlikult Eesti loovutamisest. Eestlasi, kes soovivad kodumaalt lahkuda, lubati vastu võtta Saksamaale suunduvatele laevadele. Lõppes randade valve ja tee üle mere oli vaba nendele, kes leidsid koha mõnes mootorpaadis, purjekal või sõudepaadiski, millega riskiti teekond üle Soome lahe ette võtta, hoolimata venelaste patrullpaatidest. Ajal, kui mööda Narva maanteed vene tankid 22. septembril sisse veeresid, käis all rannas kibekiire paatide lahkumine. Põgenemine kestis veel mitu päeva hiljemgi, kui rinne oli juba üle läinud ja uus võim veel polnud suutnud rannavalvet korraldada. Kui põhjarannikult viis põgenike tee Soome, siis Lääne-Eestist ja saartelt otse Rootsi. Meretee Rootsi oli pikem ja ohtlikum. Kui palju paatkondi kinni peeti või teel hukkus, ei ole teada, oli neidki, kes teekonda alustasid ja võõrasse mulda jõudsid. (Bernard Kangro, Eesti Rootsis, Lund 1976)

Ligikaudu iga kümnes põgeneja hukkus.

Kuna põhiosas lahkuti nö. viimasel tunnil, oli hukkunute arv suur, sest merel luurasid ja hävitasid põgenejaid Vene lennukid ning allveelaevad. Väiksemaid, avamerel sõitmiseks vähekõlbulikke paate viis põhja tormine meri. Nendest, kes jõudsid Saksamaa pinnale, said paljud surma liitlaste massiivsete õhurünnakute läbi. Surmasaanute koguarvuks loetakse kuni 10 000. Kuna täpsed andmed puuduvad, nimetatakse sageli hukkunute arvuks 5-10 000. Läände jõudis rohkem kui 70 000 inimest. Põgenike koguarvuna nimetatakse sageli 70-80 000. Kui võtta aluseks suurem arv – 80 000, siis kohalejõudnute hulga määratlemiseks tuleks sellest maha arvata hukkunute arv – kuni 10 000.

Suur põgenemine, mille tippaeg oli 19.-22. september, jätkus septembri lõpuni ning ka veel oktoobri algul. 2. septembril vestlesin Mart Laari “Eesti sõduri” esitluse ürituselt EÜS-s emeriitprofessor Helmut Piirimäega, kes ütles, et kui rinne oleks kauem paigal püsinud, võinuks Eestisse jääda ainult pool miljonit eestlast. Teed olevat olnud tihedalt põgenikevoore täis. Tema 14-aastase poisina oli samuti isa ja emaga alustanud hobusevankril Põltsamaa lähedalt talust teed lääne suunas, kuid peale mõne­tunnilist sõitu oli isa suunanud hobuse kõrvalteele metsa ja öelnud: “Keegi peab siia ka jääma. Kui kõik eestlased ära lähevad, jääb Eesti vaenlasele.” Tollal 14-aastane Helmut öelnud isale, et kui me edasi ei lähe, siis jääme ju bolševike kätte ja ärgitanud isa edasi sõitma, kuid isa otsus oli olnud lõplik. Me ei tea, milliseks oleks Helmuti saatus kujunenud Läänes, kuid siin on ta teinud palju kasulikku ja olnud rasketel aegadel eeskujuks suveräänse mõtlemisvõime säilitajana paljudele ajaloolastele, sõpradele ja tuttavatele.

Eesti – Teise Maailmasõja üks kaotajariikidest.

Eesti kaotas Teises Maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast – u 280 000 inimest. Mõlemad totalitaarrežiimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma põlised vähemusrahvad – baltisakslased, rootslased, sõjaeelsed juudid ning 5,2% territooriumist.

Võinuks minna veelgi halvemini.

Stalinil kõige õelamaid plaane eesti põlisrahvast lahtisaamiseks siiski polnud. Muidu võinuks ta toimida sama kavalust kasutades, nagu Poolas Varssavi ülestõusu ajal augustis-septembris 1944, kus ta tülikatest poola rahvuslastest lahtisaamiseks peatas Punaarmee edasitungimine seniks, kuni sakslased olid saanud ühele poole Poola rahvuslaste vastupanu murdmisega. Selle käigus hukkus ligi 200 000 Poola patriooti ja Varssavi linn suures osas hävis. Kui septembris 1944 oleks Stalin sama kavalust kasutanud ka eesti rahvuslastest lahti saamiseks ja kaheks nädalaks peatanud rinde edasiliikumise, oleks Eestist lahkujaid olnud mitte 75000 vaid tõenäoliselt u. 200 000.

Sellisel hulgal kõige aktiivsemate ja elujõulisemate inimeste lahkumine kodumaalt oleks viinud hiljem kiirele ümberrahvastamisele ja suurema osa Eesti territooriumi muutumisele rahvastiku koosseisult tänase Ida-Virumaa taoliseks piirkonnaks. Eesti taasiseseisvumine pärast impeeriumi kokkuvarisemist 1991. aastal poleks sellise rahvastiku koosseisu puhul enam kõne alla tulnud, nii nagu see osutus võimatuks Karjala jaoks, kust Soome valitsus oli sõja lõpul deporteerinud ja põgenema ärgitanud suurema osa põlisrahvast, üle 400 000 inimese. Kui 1991. aastal kokkuvarisenud hundi, st impeeriumi kõht lõhki lõigati, astusid sealt välja ja iseseisvusid paljud rahvad ja isegi riigid, keda varem iseseisvatena pole kunagi eksisteerinud. Kahjuks polnud aga nende hulgas Karjalat – ja seda Soome kunagise “targa” kaitsepoliitika tagajärjel, mida Eestis siiani kriitikavabalt imetletakse ja eeskujuks seatakse!

Allikas: syndikaat.ee

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: