Est Land

Leena Hietanen:”Baltikum on Euroopa perse- see ei ole elukõlbulik regioon!”

In Leena Hietanen on 16. sept. 2009 at 14:19

Leena Hietanen Tõnismäel nelki viimas. Delfi foto.

Leena Hietanen Tõnismäel nelki viimas. Delfi foto.

Täna võtame kokku 3 postulaati, millel põhineb selle Jumala armastusest ilma jäetud kodaniku elu:

1. Okupatsiooni pole kunagi olnud. Eesti astus rõõmsalt liitu, kuna see oli tollaste riigijuhtide arvates kõige kasulikum. Soomele see ei sobinud, kes hakkas sõdima.

2. Nõukogude Liit oli väga hea ja kasulik, eriti Eestile, kuna esimest korda ajaloos hakkas arenema Eesti tööstus ning tööstuse omanikeks olid samuti esimest korda ajaloos eestlased.

3. Tänases Eestis ja Lätis demokratiat pole, on ametlik nö. apartheidi poliitika, kus siinsed muulased kuuluvad teise klassi.

Kogu tema sõnavõtmistes käib ka pidevalt läbi kummaline paranoia Suur-Soomest.

Ühesõnaga kohtame tema kirjutistes ja väljaütlemistes suures plaanis paranoilisi tõdemusi. Kas selles on süüdi ravimid, mida proua ohtralt manustab, frigiidsus või suhetest tulenev kibestumine, saame samuti peagi selgeks.

Alustame algusest.

Soomes ei kogunud preili Hietanen enne Eestisse asumist erilist populaarsust. Teda ei tuntud ja kes teda tundsid, liigitavad ta ka täna äärmiselt konfliktsete inimeste sekka. Siit ka põhjus nö. freelancerina töötamisest, sest preili Hietanen pole kunagi osanud inimestega läbi saada. Probleemid on tal juba varasest east, kus mitmed meestuttavad on pidanud teda psüühopaadi omadustega inimeseks ning seeläbi kiirelt on suhted ka otsa leidnud. Ka tuntakse teda kui inimest, kes teisi ei kuula, üksnes süüdistab ja üle 15 minuti tema koos olemine on tõsine piin, kuna selle inimese negatiivsus hakkab lõpuks iga inimese tervisele.

Just pidev konfliktide otsimine on jutuks oleva tädi viinud kõikvõimalike meelerahustite meelevalda ning perioodilised ärakukkumised on lõpetanud mitmed töösuhted.

Seega võimatus leida rohkem tööd Soomes ja oskamatus inimestega läbi saada tekitas olukorra, kus ühel päeval maabuski  Tallinna sadamas paat ühe üksildase ja juba väga labiilse karakteriga, kel nimeks Leena Hietanen.

Inimesed sellest ajast mäletavad teda mitmeti, kõlama jääb arvamus, et uusi tutvusi leidis ta vaid läbi kellegi tagarääkimise ning eriline fantaasialend tõsiste juhtumite pähe, tõi talle ajuti kokku erinevaid tutvusi.

Täna teame, et antud kodanikul pole kuskil mitte ühtegi inimest, kes teda või keda tema, usaldaks. Seega pole tal mitte ainsatki sõpra, kui kõrvale jätta joomakaaslane Johan Bäckman ehk nagu rahvasuu teda kustub, kostüümita Batman, kellele me täna veel erilist rõhku pööra.Batman- sinust pole hetkel midagi kirjutada, sest erinevalt Leena psüüholoogilistest probleemidest ja sellest tulenevatest käitumishäiretest oled sina lihtsalt joodik ja tühikargaja.

Ikka juhtub nii, et inimestel tekivad vastuolud. Enamasti lahendatakse need nõnda, et asjad räägitakse omavahel sirgeks. Preili Hietasega on see aga umbvõimatu, sest tal puudub oskus asendada oma kujutluspilt maailmast reaalsusega ja seetõttu on temaga asjadest selgeks rääkimine kui kerise peale vee viskamine. Hetkeks lööb kuumaks, katus sõidab maha ja kasu ei miskit. Mis vahepeal juhtus, ei mäleta.

Teadupoolest voolab tema suguvõsas ka slaaviverd. Siit ka vajadus püstitada ikka ja jälle oma pseudokäsitlusele rajatud teemasid. Et okupatsiooni ei olnud, kuigi võime hulgaliselt leida argumente ja dokumente, mis seda kõike tõestab. Aga nagu näide kerisest, mis sarnaneb Hietase peaga, korra läheb kuumaks, siis tuimaks ja siis hoidke alt, restart on taaskord tehtud, ja tulemas jällegi palju pöörasusi, mis nii soliidsele eale kuidagi kasuks ei tule.

Ja et Nõukogude Liit oli siis hea. Siin on üldse raske midagi kosta, sest kui psühhiaater võtaks vaevaks endale kõike seda kommenteerida, mida kõik tema väikesed napoljoonid või beeriad oma kinnistes akendeta ruumides ette kujutavad, võib tekitada olukorra, kus psühhiaater võib end ise avastada samuti ühel hetkel maailmas täis lenineid ja baironeid ning me peame leidma uue doktori. Seega vältimaks seda õnnetut võimalust kutsume inimesi mitte libastuma vaid võtma ette kuivad faktid ja lihtsalt võrdlema. Piisab täiesti kolmest aastast- 1939, 1969 ja 1989.

Nii ja nüüd see apartheidi poliitika.

Apartheid, mis see on?

apartheidist

Apartheid on inimsusevastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka teistel alustel (näiteks rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel) toime pandud kodanike eraldamisele või sihilikult teatud inimgrupi elamistingimuste halvendamisele.

Nii, tuleme nüüd Eestisse. Kus me seda näeme? Kus? Teeme selle asja nüüd selgeks. Puust ja punaseks.

Kas Eestis on kuskil võimalik kohata silte, et siin on lubatud viibida vaid eestlastel?

Eestis elav välismaalane saab taotleda peale 5 aastast elamist Eesti Vabariigi kodakondsust. Selleks peab ta sooritama keeleeksami ning kirjutama avalduse. Mis siin küsimust üldse valmistab?

Oletame, et siin elav välismaalane ei taha kodakondust. Nii, siis ta ka ei saa. Lihtne?

Oletame, et siin elav välismaalane on siin 25 aastat elanud venelane, kes pole suutnud selle aja jooksul selgeks õppida eesti keelt. Põhiseaduse järgi on meil riigikeeleks eesti keel. Küsimusi? Vaevalt.

Oletame, et see venelane ei tahagi Eesti kodakondsust. Taotleb Vene kodakondsust ja saabki selle. Aga Venemaale ta minna ei taha. Ta tahab elada Eestis ja omada Vene kodakondsust, sest ta on venelane. Eestis on teatavasti majanduslikult kaks kuni kolm korda parem elada. Hästi, ela Eestis.

Nüüd vaatleme edasi. Ta ei oska eesti keelt. Kas keele mitteoskamine tekitab talle probleeme?

Mida on Eestis võimalik saada/kogeda/kuulda/teha vene keeles?:

1. kuulata erinevaid raadiojaamasid

2. lugeda meediat

3. suhelda riigiasutustega

4. õppida koolis

5. käia lasteaias

6. hääletada

7. suhelda teenindussfääris

8. jne jne jne

Veel küsimusi?

Mida ei saa venelane, mida eestlane Eestis saab? On üldse näiteid?

Ahjaa, see teine sort. Vabandust, milles see väljendub? Valida saab vaid kohalikel. Et ei saa Riigikogu valida?

Okei, palju ma pean Rootsis kohalikku kodakondsust omamata ootama, et saan osaleda Riksdagi valimistel?

Vastus, võin jäädagi ootama. Veel küsimusi?

Nii lihtne ongi. Samas on ju selge, et kui inimene on loodud teiste inimeste piinamiseks, siis lõpukella eelnevale perioodile helistab surm, transformatsioon või kaldesse kukkumine.

On tervemad inimesed ja on rohkema kaldega inimesed. Leena Hietanen on üks neist viimastest, kelle kallet ravib teadagi mis.

Nii nagu meie ei lähe Soome oma arvamusi avaldama vaid austame Soome riiki ja soomlaseid sellistena nagu nad on, nii ootame ka oma külalistelt. Austust, ei muud.

Loodame siiralt, et ühel hetkel juhatab Jumal selle läbi ja lõhki eksinud talle (tädi?) kord taas oma marjamaale.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: