Est Land

Seadus: madalapalgaline välismaalane Eesti elamisluba ei saa

In Eesti meediast on 15. sept. 2009 at 09:03
Adam Cullen

Adam Cullen

Vaatamata absurdsele olukorrale üritab Adam positiivsust säilitada ning kinnitab, et mujal kui Eestis ta elada ei taha.

Suvel jõustunud seadusesätte kohaselt peab Eestis töötav välismaalane teenima üle 15 000 krooni palka, et ta elamisluba säiliks.

Päevalehe poole pöördus kuus kuud Eestis elanud ja töötanud välismaalane, kellele kodakondsus- ja migratsiooniamet teatas elamisluba pikendama minnes, et uue seadusesätte järgi ei kvalifitseeru ta enam elamisloa vääriliseks. „Seda, et ma oskan puhtalt eesti keelt ei arvestata üldse. Olen projektijuht kohvikuteketis ja töötan ka tõlkijana. Mul pole üldse lootust, et saaksin kunagi tuleva kümme aasta jooksul nii palju kuus palka, sest praegune tööandja on öelnud, et ei saa nii suurt summat maksta,“ selgitas Päevalehega ühendust võtnud Adam Cullen tekkinud olukorda. „Mõistan, et riik kannatab tööpuuduse all, aga see, et seesugune seadus hakkab vaikselt kehtima ja Eesti elanikke hävitama on puhas diskrimineerimine,“ oli Cullen nördinud. Esialgu on tal veel siiski mõni kuu aega, et probleemile lahendus leida, kuid hiljemalt novembriks peab tal selge olema, kuidas ta Eestisse jääda kavatseb, sest tema elamisloa tähtaeg saab läbi veebruaris ning kogu protsess võtab kaua aega. Mõningaid variante elamisloa pikendamiseks Culleni sõnul on, kuid need ei pruugi samuti kõne alla tulla. „Tuleks kas abielluda või luua oma firma,“ rääkis Cullen ning lisas, et just oma firma loomise peale ta hetkel loodabki, kuigi selle jaoks on vaja suuremat omakapitali ning ilmselt tuleks võtta ka pangalaenu. Culleni sõnul on aga välistatud, et ta hoopis mujale õnne otsima läheks, sest Eestis talle meeldib selleks liiga palju. „Tahan just Eestis elada, selleks ma siia tulin, mul ei ole soovi kuskil mujal Euroopas elada, kus võib-olla oleks lihtsam elamisluba saada. See ei ole minu jaoks üldse variant,“ kinnitas ta. „Kuidagi peab leidma võimaluse siia jääda,“ oli Cullen kindel. Kuupalk peab olema üle 15 tuhande krooni Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer selgitas Päevaleht Online’ile, et selle aasta juuni keskel jõustus tõepoolest välismaalaste seaduse säte, mille kohaselt kehtestati tööandjatele tähtajalise elamisloaga välismaalasele tasu maksmisel palgakriteeriumi nõue. „Nimetatud tingimuse kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega,“ selgitas Paloveer. Viimastel andmetel on keskmine palk 12 716 krooni, mis tähendab, et välismaalane peaks teenima vähemalt 15-tuhandekroonist palka, et omada Eestis elamisluba. Välismaalaste seaduse kohaselt keeldub migratsiooniamet töötamiseks mõeldud elamisloa pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks, kui välismaalane ei ole täitnud kõnealuses või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. „Seega kui tööandja ei ole maksnud isikule välismaalaste seaduse järgi nõutud palka, siis on alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna ei ole täidetud seadusest tulenevad tingimused,“ käib elamisloa kehtetuks tunnistamine Paloveeri selgitusel tegelikult üsna lihtsalt. Säte peaks välistama odava tööjõu sissetoomise Palgakriteeriumi sisseviimise peamiseks põhjenduseks oli kodakondsuse- ja migratsiooniameti andmeil ettevõtetes tööjõu tootlikkuse tõstmine ja olukorra vältimine, kus ettevõtted üritavad palgakulude madalal hoidmiseks välismaalt odavat tööjõudu sisse tuua. „Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik kohalikult tööturult leida,“ märkis Paloveer. „Seades kriteeriumiks keskmine palk x koefitsient 1,24 tagatakse, et Eestisse saabub ainul kvalifitseeritud tööjõud,“ põhjendas Paloveer esialgu absurdsena näiva seadusesätte mõttekust. Välismaalaste seaduses on loetletud nimekiri ametikohtadest, kellele kõnealune palgakriteerium ei laiene. Seega pääsevad elamisloa kehtetuks tunnistamisest näiteks loomingulised töötajad, kelle alla loetakse õpetajad, õppejõud, sportlased ja treenerid. „Palgakriteerium ei laiene isikutele, kelle tööalane tegevus toetab kultuuri või hariduse arengut,“ märkis Paloveer. Juuli alguse statistika põhjal on Eestis 25 300 tähtajalise elamisloaga ning 189 529 pikaajalise elamisloaga elanikku. Palgakriteeriumi nõue kehtib vaid lühiajalise Eestis töötamise ja tähtajalise elamisloa töötamiseks puhul. Palgakriteeriumi kehtestamine ei too kaasa massilist välismaalaste väljasaatmist Eestist, sest üldjuhul esitab välismaalane elamisloa taotluse veel oma kodumaal viibides. “Seega alles siis, kui tema suhtes on KMA teinud elamisloa andmise otsuse, on tal õigus tulla Eestisse tööle,” ütles Paloveer. Kui aga elamisloa taotleja on loa taotlemise ajal juba Eestis ja ta siiski ei kvalifitseeru, siis ta peab Eestist lahkuma.

Allikas: Eesti Päevaleht

Advertisements
  1. Kas EUs ei peakski elamisluba vaja olema? Kui eestlane läheb välismaale tööle-elama, kas samad nõuded?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: