Est Land

Kui rikas ja edukas on Eesti?

In consiglieri on 25. aug. 2009 at 09:26

Laulupeo rongkäik 2009Paljud poliitikud väidavad, et Eesti pole kunagi nii rikas olnud kui praegu. Selleks, et selle väite tõepõhjast rohkem aimu saada, tuleks kõrvutada mõningaid andmeid.

A. KESKMINE PALK

1938 aastaks oli Eestis keskmine palk kõrgem kui näiteks:

1. Norras

2. Taanis

3. Soomes

4. Hollandis

5. Lätis

6. Leedus

7. Poolas

8. Austraalias

Kordades rohkem teenis Eesti tööline töölisest Iirimaal ja Venemaal.

Seetõttu oli mitmes Eesti talus Taanist või Soomest pärit sulane.

2009 aastal on nendest riikidest meil keskmine palk kõrgem üksnes:

1. Lätist

2. Leedust

3. Poolast

4. Venemaast

Ülejäänud riigid edastavad Eesti keskmist palka kordades alljärgnevalt:

1. Norra- sealne keskmine palk on 5x suurem Eesti keskmisest palgast

2. Taani- 3x suurem palk

3. Holland- 4x suurem palk

4. Iirimaa- 4x suurem palk

3. Soome- 3x suurem palk

4. Austraalia- 3x suurem palk

B. EKSPORT ja IMPORT

Ekspordimaht Venemaale oli 300% suurem kui praegu. Soome, Eesti, Läti ja Leedu konkureerisid tugevalt omavahel muu Skandinaavia, Inglismaa ja Saksamaa turgude pärast.

Import oli tänu Eesti tugevale tööstusele ja tootmisele 30ndate lõpuks praegusega võrreldes 60% väiksem.

C. TRANSPORT

Peale Teist Maailmasõda ehitati Euroopas kiirteid, meil aga korruselamuid küladesse, asulatesse, linnadesse.

Vaid peale Soome ja Norra on meie võrdlustes ülejäänud riikides suuremate linnade vahel kiirteed.

Peale taasiseseisvumist on Eesti 18 aastaga juurde ehitanud 6km kiirteed.

ÜHISSÕIDUKID

30ndatel testiti rongisõidu kvaliteeti Tallinn-Tartu teel nõnda, et rongipõrandale asetati pool teeklaasi vett ja kui vesi klaasis väga kõikuma või hoopis üleääre lõi, anti kiire korraldus raudtee või rongi juures viga ära parandada.

Rongid olid uued, sest neid ehitati Eestis nagu ka trammid.

Taasiseseisvunud aja jooksul ehk 18 aasta jooksul pole suudetud osta juurde ühtegi Euroopalikku trammi ega rongi.

2009 sõidavad meie raudteedel keskmiselt 30 aastat vanad raudruunad.

D. KÜLADE ja ASULATE ARHITEKTUUR

Meie külade ja väikeste asulate veidi unist ilmet risustavad need samad sinna sobimatud korruselamud ning aastal 2009 ei räägi ikka veel keegi nende lammutamisest.

E. LINNADE ARHITEKTUUR JA ILU

Eesti linnad on kõik olnud erinevad. Sovjetiseerumisega asuti ühtlustama kõikide linnade arhitektuuri. Seetõttu ei ole Eesti linnad enam nii kordumatud nagu nad olid 30ndate lõpuks või nagu Skandinaavias ja Lääne-Euroopas.

Identseid korterelamuid leiab nii Tartust, Põlvast, Võrust, Valgast, Paidest. Mustamäe ja Lasnamäe stiili kohtab nii Tapal, Paldiskis kui Tamsalus. Rääkimata endisest liiduvabariikidest, kus kõikjal viljeleti samasugust kiirarhitektuuri.

PEALINN TALLINN

Vaadake Stroomi ja Kopli mereäärset hinnalist maaala ning seal asuvaid Hrusovkasid. Esiteks mispidi nad seal asuvad ning teiseks visakem pilk Helsingile, Kopenhaagenile, Oslole ja võrrelgem pisut.

PÕHJAMAADE PÄRL NARVA

Kadunud.

F. KÜLAKOGUKONDADE TUGEVUS

Mida ei teinud sovjetiseerumine, sellega sai maal hakkama Mart Laar.

Tugevaid külakogukondi võrreldes arenenud Euroopaga on meil 1%

G. ÕNNELIK JA ÜHTNE RAHVAS

1938 aasta lõpuks oli Eesti rahvas ühtne, õnnelik ja patriootlik.

Eestlaste osakaal rahvast oli 92%

Ida-Virumaal oli eestlasi 90%

1939. aastal leidis peaminister Eenpalu, et ei saa olla häbistavamat lõppu rahvusriigile kui selle riigi rahva väljasuremine.

2009 aastal tahavad paljud eestlased siit riigist minema. Paljud töötavad välismaal. Rahvuslipu lehvitamise eest võib saada Ida-Virumaal ja Lasnamäel peksa.

Eestlaste osakaal Eesti rahvastikust on 71,8%

Ida-Virumaal 20%

2009 aastal leidis peaminister Andrus Ansip, et ei saa olla häbistavamat juhtu, kui Eesti mitte üleminemine Eurole 2011 aastal.

RELIGIOON KUI USU JA LOOTUSE NÄITAJA

1939 oli Eesti elanikkonnast usklikud 82% ning iga pühapäev käis kirikus neist 50%

2009 on Eesti elanikkonnast usklikud 12%, puudub ülevaade kirikus käijatest.

PROSTITUTSIOON

30ndatel anti välja nn. kollaseid passe ning neile oli garanteeritud tasuta ravi riigi poolt. Prostitutsioon ei olnud riigile probleemiks.

2009 aastaks on prostitutsioon endiselt suur probleem Ida-Virumaal ja Tallinnas. Probleemist vaadatakse nagu HIV epideemia osas riigi poolt mööda.

H. SOTSIAALNE VÕRDSUS

1939 aastaks sai keskmist palka 70% töötavast rahvast.

2009 aastal saab keskmisest palka tegelikult 40% töötavast rahvast.

J. RAHVA TERVIS

20-30ndatel puudusid üleriigilised epideemiad. Rahvastikust moodustas põhimõtteliselt olematu osa nakkushaiguste kandjad.

1990-2009 on Eestis HIV viirus levinud aasta aastalt üha enam ning sellega seonduvalt on Eesti Euroopas HIV levikult rahvastiku proportsioone arvestades viimased 10 aastat 1. ja maailmas 47. kohal.

HIV levikust vaatavad riigijuhid suures plaanis mööda.

K. PEREKOND

1939 aastaks oli keskmises Eesti peres 4 last.

2009 aastaks on keskmises peres 1,5 last.

L. RIIGI HÄVITAMINE

30ndatel tegeles riigi õnne ja edukuse hävitamisega aktiivselt Konstantin Päts, saates isegi ajutiselt trellide taha rahva poolt armastatud ja toetatud kindralmajor Andres Larka.

2000ndatest tegeleb sellega siinne venelaste kogukond eesotsas Edgar Savisaarega. Venelaste kogukonna nõrgimaks kohaks on liidri puudumine.

2009 aastal Pronksiöö organiseerimises kahtlustatavaid Sirõk, Klenski, Linter ja Reva mõisteti õigeks, kuid Eesti ühiskond mõistis neliku tegevuse karmilt ja üksmeelselt hukka.

Advertisements
  1. Kallis sõber, olen Sinuga täiesti nõus ja pean tunnistama, et olen siiani täiesti teadlikult eiranud seda statistikat, mida aastaid meie eest on, kui lubate siis kasutan seda väljendit, – varjatud…
    Varjatud ehk pakutud väikeste katketena, ilustatud ning pandud unustama või eirama…
    Statistika tõestab väga lihtsalt, et meie pisikese riigi nii meedia kui ka valitsus suunavad oma energia suures mahus täiesti valedele asjadele…

    nii on…

    A.

    • *Mina ei ole sinuga nõus, “Paljud poliitikud väidavad, et Eesti pole kunagi nii rikas olnud kui praegu” all peetakse silmas Eestit pärast nõuka aega.

      *Võrreldes ajaga kui maal pidi kardulat kasvatama ja turult adibas dressipükse ostma on ikka hästi küll sul ja mul see elukene.

      *Aga muidu on tore, et sa postimehe kommentaariumis nutmise asemel ühe imeilusa blogi volmis treisid. Ja kui omale lugejaid soovid võiksid siiski midagi ilusat ka vahelduseks kirjutada.

  2. Võrdlus teiste riikidega:
    Norra – odav energia, nii vesi mägedest kui nafta ja gaas mere alt.
    Taani – kuigi Saksamaa okupeeris riigi, ei olnud suuremaid lahinguid ja üldse sõjakahjustused väiksemad.

    Kuid edasi, lugesin just võrgust riikide võlakoormatest (mitte ainult riigieelarve vaid ka ettevõtete ja kodanike võlad koos) – ja nendest ‘teistest ja edukatest’ riikidest oli koorekiht just suurte võlglaste poolel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: